Karu metamorfoos

Kuulsin oma juba reedeõhtuselt lõbusas tujus endiselt prantsuse keele õpetajalt O.'lt järgmist lugu. Väidetavalt tõestisündinut, ehkki mõned lood on sellised, et polegi vist väga vahet, kas nad juhtusid päriselt või on välja mõeldud.

Kafka on tuberkuloosi suremas ja sõidab tervisevetele. Sanatooriumis pole suuremat midagi teha, ehk ainult teiste surijatega rääkida, ja nii jalutabki Kafka oma viimaseid päevi maha kohalikus pargis. Ilm on ilus, nagu siis kui mõnes Spielbergi filmis sureb keegi suurvaim.

Kord pargis jalutades kohtab Kafka umbes viieaastast nutvat tüdrukut. "Mis juhtus," küsib Kafka. "Kaotasin oma karu ära," vastab tüdruk. Kafka vaikib pisut. "Sa ei kaotanud teda ära," ütleb Kafka, "Ta läks reisima." "Reisima?" küsib tüdruk kaheldes läbi nutu. "Mhmh," ütleb Kafka, "maailmareisile." Ja ta hakkab tüdrukule jutustama ühte lugu.

Ka järgnevatel päevadel, oma viimastel, saab Kafka tüdrukuga korduvalt kokku ja iga kord räägib Franz talle karu uutest seiklustest kuskil kauges maailma otsas - kord elevantide juures Indias, kord jääkarude juures Arktikas, siis vihmametsades, hiiglaslikel jõgedel ja riisipõldude vahel, siin ja seal.

Viimaks, kui Kafka end juba päris nõrgalt tunneb, ostab ta tüdrukule karu ja kingib selle talle. "Näe, su karu on reisilt tagasi," ütleb Kafka. "See ei ole üldse minu karu," ütleb tüdruk kindlalt. "Kuidas nii?" küsib Kafka. "Minu karu oli teistsugune," ütleb tüdruk. Kafka vaikib pisut ja ütleb siis: "Ei, see on kindlasti sinu karu, ta käis ju reisimas ja on lihtsalt pisut muutunud."